Quantcast
Channel:
Viewing all 15 articles
Browse latest View live

Linnuvaatleja päevik - 19. ja 20.10

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Punapea-vardid. Matsalu laht
 
19. oktoober
Sel nädalavahetusel peab Estbirding oma sügiskoosolekut Läänemaal Tuksis. Sai varakult kohale tuldud ja juba varavalges Põõsaspea neemele staiama mindud. Kahjuks kõva edelatuulega erilist rännet näha polnud. Vaid mõned aulid, vaerad, kaurid ja kosklad olid liikumas. Selle peale sai siis Haapsalu ümbruse parimad linnuaugud läbi käidud. Läänemaa parimas kahlajapaigas Haversis valitses oktoobri teisele poolele tavaline vaikus. Aga adruvallil tegutses üks vöötsaba-vigle, oktoobri teises pooles on see elukas meil juba päris kõva rari. Sutlepa merel hakkas veelindude hulgas silma üks sarvikpütt, keda praegusel ajal näeb meil veel vaid üksikuid ja pigem avamerel, mitte siseveekogul. Suuremat pardisuppi võis näha Saunja lahel – Kirimäe platvormi läheduses tegutses 1720 punapea-varti, 240 tuttvarti, 380 viuparti, 690 lauku, 1900 kühmnokk-luike. Tagasiteel Tuksi nägime maantee ääres elektriliinil vöötkakku, seda haruldast külalist on Eestis sel sügisel juba mitu korda kohatud. Leitud vöötkaku fotot näeb e-Elurikkuse andmebaasis.
 
20. oktoober
Ehkki Tuksis oli ilm tuksis, s.t. sadas pidevalt ja nähtavus oli õige niru, olime kogu hommiku suurema seltskonnaga Põõsaspea neemel staiamas. Sandi ilmaga suurt kedagi rändamas näha polnud, vaid kaure läks päris kenasti – kokku 461 kauri, peamiselt punakurk-kaurid, vähemal määral ka järvekaure. Mõningat elevust tekitas Põõsaspea neemel vaid üks randkiur, kes mitmele linnuvaatlejale sel aastal alles esmakordselt ette sattus või lausa laiferiks osutus.
Pärastlõunal toimus Läänemaal Tuksis Estbirdinguüldkoosolek, kus kuulati ettekandeid ja arutati tulevikuplaane. Valiti ka uus Estbirdingu juhatus, järgmisest aastast hakkab peamiselt meestest koosnevat bongarite seltskonda juhtima Mariliis Märtson.

Weiterlesen


Linnuvaatleja päevik - 24.10

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
Männileevike, Kabli linnujaam 24.10.2012
 
Käisin pool päeva edelarannikul ringi. Suurt kedagi ei näinud, aga Kabli linnujaamas olid eile rõngastatud männileevikesed endiselt paigal. Linnud olid väga julged ja lasid ennast mõne meetri pealt jälgida. Paaril viimasel päeval on männileevikesi meil mitmes kohas nähtud. Soomest on teatatud, et tegemist olevat lausa viimaste aastakümnete suurima invasiooniga. Ilmselt leitakse neid sel sügisel ja talvel üle kogu Eesti. Mulle oli männileevike 2012.a nimekirja 272. linnuliik.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 27 ja 28.10

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
27. oktoober
 
Randkiur, Põõsaspea neem 27.10.2012
 
Ööga tuli suur talv maha. Vähemalt Soomaal on kõik paksu lumekorra all, miinuskraade on õige mitu, ilm on vaikne ja udune, ehk siis ilus talvine hommik. Sõitsin varahommikul Soomaa rahvuspargi suuremad teed läbi, et äkki näeb kusagil mõnda kakku või kana tegutsemas. Kakke ei näinud/kuulnud kusagil, aga üks metsisekukk jalutas küll keset teed ringi. Ma põhimõtteliselt ei taha metsisemängudes linde häirimas käia (pole kunagi käinud), sest selle liigi nägemiseks on tegelikult ka muid võimalusi. Tuleb lihtsalt hommikuhämaruses esimesena enne teisi mööda metsateid liikuda ja hea õnne korral satubki ka metsisele otsa. Olen tänavu metsist sellisel moel juba kümmekond korda kohanud.
Päeva lõpuks jõudsin Läänemaale Põõsaspea neemele. Erilist rännet näha polnud, aga rannas kivide vahel tegutses üks randkiur, kes oli samas paigal ka nädal tagasi (ehk ongi sama lind) ning korraks maandus neemele ka üks vesipapp, esimesed hakkavad juba põhjast meile saabuma.
 
28. oktoober
Olin varahommikul mõned tunnid Põõsaspea neemelstaiamas, aga suurt kedagi liikumas näha polnud. Ka valgusolud olid kehvapoolsed, juba poole kilomeetri kaugusel olevaid linde oli virvenduse tõttu õige raske määrata. Kaugemal lendavatest lindudest olid näha vaid udused täpid. Üht-teist märkmikku siiski kirja sai, rändel oli 560 valgepõsk-laglet ja 1140 auli, lisaks ka mõned vaerad, pardid ja kaurid.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - oktoobri kokkuvõte

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Põhjavint sööb pihlamarju
 
Kuu esimese poole olin suuresti Saaremaal Sõrve sääre linnujaamas. Vaatamata kõvemale kompamisele ja staiamisele ei näinud seal oktoobris ühtegi kõvemat rari. Vaid üks vööt-lehelind sattus 3. oktoobril linnuvõrku ja sai rõnga jalga ning augusti keskpaigast saadik samas kohas paigal olnud tuttlõoke näitas ennast pea iga päev. Rände poole pealt meenub Sõrve säärelt rekordiline põhjavintide ränne 9. oktoobril, loendasime neid siis päeva jooksul kokku vähemalt 102 500 isendit. Sooja sügise tõttu võis Sõrve säärel päris palju hilinejaid näha ja kahe liigi puhul tuvastasime lausa rekordiliselt hilised leiud – 9. oktoobril õnnestus pildile saada võsa-ritsiklind ja 12. oktoobril sattus võrku soo-roolind.
Oktoobri teisel poolel retkedel eriti ei käinud, aga paar korda Põõsaspea neemelestaiama siiski jõudsin. Lisaks toimus 20. oktoobril Läänemaal Tuksis Estbirdinguüldkoosolek, kus arutati tulevikuplaane ning valiti ka uus juhatus. Pääsen uuel aastal Estbirdingu juhatuse esimehe ametist, järgmisest aastast hakkab peamiselt meestest koosnevat bongarite seltskonda juhtima Mariliis Märtson.
Oktoobrist jääb meelde ka viimaste aastate üks suuremaid männileevikeste invasioone. Neid elukaid on sel sügisel mitmel pool nähtud (peamiselt Pärnumaal), ise käisin seda liiki 24.oktoobril Kabli linnujaamas bongamas. Männileevike on ka ainuke liik, kes oktoobris minu 2012.a nimekirja lisandus, kokku on aastanimekirjas nüüd 272. linnuliiki.
Oktoobris kogunes mul vaatlustunde 166 (alates aasta algusest kokku 1630), sõidukilomeetreid 3482 (alates aasta algusest 44987) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli oktoobris 191 (alates aasta algusest 1157). Novembris ma ilmselt eriti palju retkedel ei käi, aga tõenäoliselt tuleb mõni pikem bongamisretk siiski teha. Aktiivsem retkeperiood tuleb taas detsembri alguses, siis läheb talvepunktide kogumine käima.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 2 ja 3.11

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
2. november
 
Väiketsiitsitaja 01.11.2012 Dirhami sadam, Eesti 9. leid (foto: Aivar Veide)
 
Eile pärastlõunal tuli Rariliini kaudu teade, et Läänemaal Dirhami sadamas on üks väiketsiitsitaja paigal. Seda kirdepoolse levilaga liiki on Eestis varem üldse vaid 8 korda nähtud. Kuna oli niigi kindel plaan nädalavahetusel Põõsaspea neemel staiata, siis sai lihtsalt veidi varem välja mindud. Ilm pidi õige vihmaseks pöörama, halva ilmaga peaks see rari ehk paigal püsima. Dirhami sadamasse jõudsime hommikul tugevnevas vihmasajus, aga vaatamata sellele leidsime linnu kerge vaevaga uuesti üles. Päeva jooksul käis Dirhamis bongareid lähedalt ja kaugelt ning kõik nägid linnu ka ära. Mulle oli väiketsiitsitaja 2012.a liiginimekirja 273. linnuliik.
3. november
Hommikuks oli sadu küll möödas, aga nüüd segas vaatlemist paks udu. Läksime siis algatuseks uuesti Dirhami sadamasse uurima, et kas väiketsiitsitaja on endiselt paigal. Jah oli küll paigal. Kui hommikul saabunud bongaritelõnnestus lind kenasti ära näha, siis keskpäeval teda enam ei leitud. Ei tea, kas tsiitsitaja otsustas ilusa ilmaga lõpuks edasi rännata?
Õnneks udu hajus kiiresti ja torutasime lõpuks mõned tunnid ka Põõsaspea neemel. Aga kahjuks erilist rännet näha ei olnud. Veidi arvukamalt liikus vaid tõmmuvaeraid ja aule, natuke ka alke. Põõsaspea neeme vaatlusi näeb e-Elurikkuse andmebaasis.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 17.11

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
Männileevike, Kabli linnujaam 24.10.2012
 
Kuidagi on juhtunud, et ma pole lausa 2 nädalat linnuretkele pääsenud. Nii pikka pausi pole sel aastal olnud ja enam ei tule kah. November ongi tegelikult üks igavamaid linnukuid ja pikemaid retkeplaane eriti polnudki, aga üht - teist põnevat on vahepeal siiski toimunud. Jätkuvalt tuleb kogu Eestist männileevikese teateid, tegemist on viimaste aastakümnete suurima invasiooniga. Enamasti on vaadeldud ülelendavaid linde, vaid mõnel üksikul juhul on linnud pikemalt paigale jäänud, nagu näiteks Kabli linnujaamas, kus ma isegi oktoobris neid bongamas käisin. Talve saabudes jääb mõni lind ehk kusagile ka pikemalt paigale, siis saavad lõpuks kõik huvilised laiferi kirja. Männileevikese vaatlusi näeb e-Elurikkuse andmebaasis ja ka Estbirdingu veebilehel põnevamate vaatluste loetelus.
Viimaste nädalate üks kõvemaid leide tuli 3. novembril Hiiumaalt Haldist, kus nähti kaugelt Aasiast pärit kõnnuõgijat. Seda liiki on Eestis varem üldse vaid 2 korda kohatud. Kui esimesed kaks lindu olid alamliigi phoenicuroides tunnustega, siis Hiiumaa lind on alamliigi isabellinus tunnustega. Kuna tõenäoliselt ootab kõnnuõgijat ees splittamine, s.t. senistest alamliikidest saavad eraldiseisvad liigid, siis võib juhtuda, et viimase leiuga saab Eesti liiginimekiri millalgi tulevikus lausa uue liigi juurde. Hiiumaal nähtud kõnnuõgija fotot näeb Estbirdingu galeriis.
Hiiumaal Tahkunas nähti 6. novembril kaljukajakat, keda olen ka ise oktoobris/novembris leida üritanud, aga tulemusteta. Sel sügisel on seda liiki Eestis vaid 2 korda nähtud. Teoreetiliselt võib kaljukajakas mulle tänavu veel ette sattuda, neid on detsembriski nähtud, aga parim aeg on juba möödas. Midagi pole teha, kõiki Eestis kohatud liike kahjuks bongata ei ole võimalik. Tahkuna kaljukajaka fotot näeb Estbirdingu galeriis.
Täna pärastlõunal teatati Kihnu saarelt võimalikust ruskerästa (Turdus naumanni) leiust. Kahjuks kadus lind ära ja enne pimedat teda uuesti üles ei leitud ning määrang jäi lõplikult kinnitamata. Kui homme hommikul peaks lind uuesti üles leitama ja määrang saab kinnitatud, siis tormavad kõik kõvemad bongarid kohe saarele, sest seda Siberi liiki pole varem Eestis kohatud.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 19.11

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
Ruskerästas (Turdus naumanni) 19.11.2012 Pitkäna, Kihnu saar - uus liik Eestile! Ülimalt peiduline lind, keda pildile saada on keeruline. Aga ka udupildilt on liigile iseloomulikud tunnused näha (foto: Uku Paal)
 
Ruskerästas      Turdus naumanni
 
Varahommikul esimese valgusega olime siis suurema kambaga Kihnu lõunatipus ruskerästast otsimas. Olime valmistunud lausa paari päeva pikkuseks kadakate raputamiseks, aga juhtus nii, et juba esimese poole tunniga oli lind leitud. Kahjuks peitis rästas ennast kadastikus ja teda võis vaid vilksamisi lendamas näha. Lõpuks õnnestus vähemalt mingidki tõestuspildid teha, õnneks on ka udupiltidelt olulised tunnused näha. Rarirästas bongatud, suundusime kohe mandrile tagasi. Samal päeval käis Kihnus veel suurem hulk bongareid, kes kõik ka linnu ära nägid. Kahjuks keegi paremaid fotosid ei saanud.
Kuna vahepeal kinnitas linnuharulduste komisjonühe kevadise halltsiitsitaja vaatluse ära, kohtasin seda elukat 27. mail Pärnumaal Kõimas, siis on nüüd minu 2012.a nimekirjas kokku 275 linnuliiki. Hea õnne korral võib sel aastal nimekirja lisanduda veel kuni 2-3 liiki. Ehk mõni kajakas või kakk?
 
Pruunselg-põõsalind, 19.11.2012 Haaslava, ülimalt hiline isend (foto: Uku Paal)
 
Täna tuli ka ühe tavalise liigi kohta põnev teade – Tartumaal Haaslavas nähti pruunselg-põõsalindu. See liik lahkub meilt sügisel juba septembri keskpaigas, oktoobri alguses nähakse vaid üksikuid isendeid ja senine hiliseim isend registreeriti Eestis 27. oktoobril 1980 Saaremaal Sõrve säärel. Novembris pole seda elukat meil mitte kunagi varem nähtud. Õhtul viimases valguses õnnestus Haaslava lind uuesti üles leida ja sai ka tõestuspildid teha. Kuna soe sügis jätkub, siis võib selliseid üllatusi veelgi tulla.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 25.11

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Aivar Veide
 
Karbuskajakas, 21.11.2012 Haapsalu. Must mask, must nokk ja mustad jalad, nende tunnuste järgi leiab noore karbuskajaka naerukajakate hulgast üles
 
25. november
 
Kolmapäeval, 21. novembril, leiti Haapsalust karbuskajakas e. mustpea-kajakas. Tänavu on seda lõunapoolse levilaga liiki Eestis varem vaid korra nähtud. Haapsalu sadamasse tuleb õhtuti suurem ports kajakaid ööbima ja teiste hulka sattus nüüd siis ka üks kõvem rari. Kuna kajakaid üldjuhul bongata ei saa, sest nad ei püsi paigal, siis esimese hooga Haapsallu sõitma ei hakanud. Üllatuseks tuli järgmisel õhtul Rariliini kaudu aga uus teade, mis ütles, et karbuskajakas on samas kohas tagasi. Kuna nädalavahetusel sattusin juhtumisi Haapsallu, siis sai õhtuti enne päikseloojangut koos teiste bongaritega sadamas ka kajakaid torutatud. Reedel õnnestus lind kahel korral hetkeks torusse saada, aga sama ootamatult, kui ta vaatevälja sattus, oli ta kohe ka kadunud. Määrang jäi kinnitamata ja liiki kirja ei saanud. Laupäeva õhtul ei hakanud karbuskajaka moodi elukas üldse silma. Aga pühapäeval leiti lind samast kohast uuesti üles. Kahjuks olin ise sel ajal juba tagasiteel Tartusse ja aastanimekiri täiendust ei saanud. Pole midagi teha, bongamine alati ei õnnestu.

Weiterlesen


Linnuvaatleja päevik - novembri kokkuvõte

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Vaade Dirhami neemele
 
November on ilmselt kõige igavam linnukuu ja seetõttu eriti väljas ei käinudki, vaid mõned korrad sattusin bongamisretkedele. Kuu alguses 2.-3. novembril käisin Läänemaal Dirhamis väiketsiitsitajatbongamas ja 19. novembril õnnestus Kihnu saarel ruskerästasära näha. Kuu lõpus tekitas Haapsalus elevust karbuskajakas, aga vaatamata mitmepäevasele otsimisele jäin sellest elukast siiski ilma. Minu 2012.a nimekirja lisandus novembris 2 uut liiki (bongatud väiketsiistitaja ja ruskerästas) ning kokku on aastanimekirjas nüüd 275. linnuliiki.
Novembris kogunes mul vaatlustunde vaid 28 (alates aasta algusest kokku 1658), sõidukilomeetreid tuli pikkade bongamisretkedega siiski 2113 (alates aasta algusest 47100) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli novembris vaid 18 (alates aasta algusest 1175). Detsembris tuleb taas aktiivsem retkeperiood, siis läheb talvepunktide kogumine käima.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 1.12

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Tikutaja
 
1. detsembril algab talvepunktide kogumine ja seetõttu võib kuu alguses tavapärasest rohkem linnuvaatlejaid ringi liikumas näha. Aga kuidagi vaikselt möödus see esimene päev, Rariliini kaudu ei tulnud hommikul ühtegi teadet. Õhtul hakkas talveraride kohta siiski infot tilkuma. Põnevamad teated tulid Ruhnu saarelt, kus kõvematest liikidest nähti lapi tsiitsitajat, võsaraati, 2 plüüd, mudaneppi, 5 tikutajat, 2 nõmmelõokest. Lisaks nähti Saaremaal Suuriku pangal must-lepalindu ja Tartu linnas kohati tikutajat. Ise jõudsin õhtuks Saaremaale Sõrve säärele, homme leiame siitki ilmselt mõne hilineja üles. Infot Eestis nähtud talveraride kohta leiab Estbirdingu veebilehelt.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 2.-3.12

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
 
2. detsember
 
Nõmmelõoke Sõrve säärel 02.12.2012. Hommikul tegutses majaka lähedal kokku 4 nõmmelõokest, kellest üks oli silmnähtavalt nõrkenud ja lasi ennast käega kinni püüda. Kahjuks lind suri, ilmselt vigastuse (üks jalg puudu), külma ja nälja kätte (foto: Uku Paal)
 
Öö jooksul sadas Sõrve säärele kenake kogus lund juurde ja siingi nägi pilt õige talvine välja. Läksime kohe esimese valgusega majaka juurde kompama. Põnevamatest elukatest hakkas silma 4 nõmmelõokest. Üks neist oli küll õige põdura olemisega ja lasi ennast käega kinni püüda. Vigane lind (üks jalg puudu) oli ilmselt külmast ja näljast nõrkenud ning tund hiljem leidsime ta samast kohast juba surnult. Sõrve linnujaama juures põõsastes võis kõvematest talveraridest näha mustpea-põõsalindu ja laulurästast, lisaks käblikut ja punarinda.
 
Mudanepp Jämaja rannas 02.12.2012, lind läks otse jalgade eest lendu (foto: Uku Paal)
 
Keskpäeval sai Rahuste rannaniit üle vaadatud, aga siin oli kõik paksu lumekorra alla ja linde suurt polnudki. Möödunud aastal oli Rahustes detsembri esimestel päevadel veel suur hulk kahlajaid paigal, tänavu aga peale märgade jalgade sealt suurt midagi meelde ei jäänudki. Rahustesse sõit asjata siiski ei olnud, sest Jämaja rannast leidsime mudanepi ja 2 tikutajat. Talvekuudel neid tihti ei kohta.
Pärastlõunal tuli Sõrve poolsaarele nii tihe lumesadu peale, et linde vaatlema enam ei pääsenudki. Järgmiste päevade plaane arutades tuli aga Rariliini kaudu teade, et Haapsalus olevat miskit tsiitsitaja moodi lindu pildistatud, keda aga esimese hooga määrata ei osatud. Kui pildid käes, selgus, et piltidelt vaatab vastu Ameerikast pärit rebassidrik (Passerella iliaca), fotot näeb Estbirdingu galeriis. No see elukas on juba megarari, Euroopas on teda varem üldse vaid mõned üksikud korrad nähtud. Sellega olid homsed plaanid paigas, kohe varahommikul otsime Haapsalus sidrikut. Kuna tegemist on tõesti väga haruldase eksikülalisega, siis võib arvata, et lähipäevil näeb Haapsalus bongareid kogu Euroopast.
 
3. detsember
 
Rebassidrik 02.12.2012 Haapsalu (foto: Aivar Veide)
 
Hommikul olime juba varavalges Haapsalu veepuhastusjaama aia taga Põhja-Ameerikast pärit rebassidrikut otsimas. Õnneks oli lind endiselt paigal ja lasi ennast vaid mõne meetri kauguselt vaadelda. Kuna tegemist on Euroopas väga kõva rariga, siis võib arvata, et lähipäevadel käib Haapsalus suurem hulk bongareid Eestist, Soomest ja mujaltki. Kuna linnust oli juba eile korralikud tõestuspildid saadud, siis ei hakanud sidrikut eriti piirama. Ei tahtnud teda eemale peletada, teised huvilised tahavad ju kah liigi kirja saada. Linnuharulduste komisjonil seisab aga siiski veel üks tõsisem arutelu ees. Et kas tegemist on looduslikult meile sattunud linnuga või on ta siiski puuripõgenik? Briti saartel on rebassidrik A-kategoorias, ehk siis looduslike liikide nimekirjas. Aga Saksamaal on liik E-kategoorias, s.t. ta on puuripõgenike hulka arvatud. Hetkel pole veel täpselt teada, miks Saksamaal see liik just E-kategoorias on. Haapsalus nähtud lind kuulub kõige põhjapoolsemasse alamliiki iliaca, kes elutseb laial alal Põhja-Kanadas ja kes võtab pikki rändeid ette. Seega võiks ta Euroopasse ka looduslikul teel sattuda. Muidugi ei saa välistada, et mingi maa üle Atlandi tuli ta hoopis mõne laeva pardal. Selliseid asju juhtub ränduritega avamerel õige sageli. Esialgse info põhjal võiks rebassidriku meil A-kategooria liikide hulka arvata, s.t. tegemist on 386. linnuliigiga Eestis. Minu enda 2012.a nimekirjas on rebassidrik 276. linnuliik.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 22-23.12

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Fotod: Kaarel Kaisel ja Arne Ader
 
Kassikakk
 
22. detsember
 
Üle pika aja sai lõpuks taas linnuretkel käidud. Kõva pakase eest põgenesime Saaremaale sooja. Kavas oli Tagamõisa poolsaare rannikul kirjuhahka vaadelda ja Sõrve säärel talverarisid otsida. Kahjuks olid lood sedasi, et Tagamõisa poolsaarel oli nii paks lumi maas, et kaugeltki mitte kõigisse kirjuhaha aukudesse ligi üldse ei pääsenudki. Tõsisema ponnistamise järel õnnestus siiski Uudepanga laheni välja pressida, aga suurt kedagi näha polnud, sest merel oli õige paks udu. Täielik ebaõnn.
Aga päev päris untsu siiski ei läinud, sest tagasiteel ajasime tee servast kassikaku lendu. See elukas on meil õige haruldaseks jäänud ja iga kohtamine tekitab elevust. Mulle oli see üllatuslikult juba neljas kassikaku vaatlus sel aastal. Ülejäänud seltskond sai kassikakust lausa laiferi või siis vähemalt talvepunkti. Vaatlesime päeva jooksul Saaremaal 55 linnuliiki, mis on südatalvise aja kohta päris korralik tulemus.
Kõiki põnevamaid vaatlusi näeb e-Elurikkuse andmebaasis.
 
Kaelus-turteltuvi
 
23. detsember
 
Hommikul vaatasime Sõrve sääre põõsad ja rannad üle. Kahjuks oli ka siin õige talvine olemine, sügav lumi ja meri jääs. Sõrve linnujaama toidumaja ümbrus oli küll vintlasi täis, aga ühtegi talverari kusagil silma ei hakanud. Silma hakkas aga röövlindude rohkus, Sõrve säärel tegutses vähemalt 14 merikotkast, 1 kaljukotkas, 4 hiireviud, 1 karvasjalg-viu, 1 kanakull ja 1 raudkull.
Kuna ilm oli selgem, siis otsustasime uuesti Uudepanga lahe äärde minna. Ehk on udu hajunud ja õnnestub kirjuhahk ikka ära näha. Jah, udu polnud, aga ka kirjuhahkasid polnud. Ei tea, kas nad pole veel saabunud? Mõnel aastal jõuavadki nad talvitusaladele alles jaanuaris. Mul endal oli aastapunkt juba jaanuarist olemas, teised jäid aga järgmist retke ootama. Igasugu muid veelinde oli Uudepanga lahel päris kenasti. Luikede hulgas tegutses ka 2 väikeluike, kes talvekuudel on meil suhteliselt kõva rari. Enamus seltskonnast sai väikeluigest uue talvepunkti.
Päraslõunal vaatasime Kuressaare linnuaugud üle. Roomassaare veepuhastusjaamas oli partide hulgas suurem punt laukusid ja piilparte, lisaks ka 1 viupart ning roostikus tegutses 1 rooruik ja 1 rootsiitsitaja. Kuressaare linna vahel sattusime otsa kaelus-turteltuvile, kes oli enamusele seltskonnast uueks talvepunktiks. Nende põnevate leidudega sai liiginimekiri olulist lisa ja kui eile nägime Saaremaal 55 liiki, siis täna õnnestus lausa 64 linnuliiki kirja saada. Jõulueelsel nädalavahetusel toimus Läti linnuvaatlejate eestvedamisel aasta lühima päeva linnuvõistlus. Edastasime ka oma liiginimekirja korraldajatele ja üllatuseks selgus, et meie nimekiri oli kõige pikem. Täpsemalt saab selle võistluse kohta lugeda siit.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päevik - 31.12

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee

Kui selline silt ette satub, siis tõesti "olõ'i joht midägi tetä" ja Big Year tuleb lõppenuks lugeda (Meerapalu 31.12.2012)
 
Ehkki Big Year’i lõpupidu sai juba paar päeva tagasi maha peetud, otsustasin siiski täna veel retkele minna. Kui kogu aasta kestev linnuvaatlus sai juba ette võetud, siis peab ka aasta viimasel päeval välja ronima. Ilm oli tatine, pime ja tuuline, aga Järvselja metsade vahel sai ikka ära käidud. Tartumaal oleks siin ainuke võimalus veel üks aastapunkt juurde saada. Vaatasin varahommikul sealse suure metsamassiivi raielangid üle, et ehk on kusagile habekakk ennast paigale sättinud? Mõned aastad tagasi õnnestus siin sellele elukale otsa koperdada, aga viimastel aastatel, nagu ka täna, seda õnne ei olnud. Hommiku põnevaim lind näitas ennast Mehikoorma küla vahel – üks männileevike lendas üle. Neid elukaid on tänavusel invasiooniaastal üle kogu Eesti õige palju nähtud. Mehikoorma linnust sain mina juhtumisi talvepunkti ja ka Tartumaa punkti. Minu 2012.a nimekirja kogunes kogu aasta jooksul 276 linnuliiki. Senine aastarekord sai ületatud 9 liigiga. Millised olid suuremad õnnestumised? Mis päris aia taha läks? Kui palju liike Eestis kogu aasta jooksul kokku nähti? Kuidas teistel läks? Kõigest sellest tuleb juttu lähipäevil, kui ka teiste linnuvaatlejate muljed on kokku kogutud.

Weiterlesen

Linnuvaatleja päeviku kokkuvõte

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Foto: Aivar Veide
 
Rebassidrik
 
2012 kokkuvõte
 
Big Year on lõppenud ja viimane aeg on kokkuvõtteid teha. Minu 2012.a nimekirja kogunes aastaga 276 linnuliiki. Viimaseks lisandunud liigiks jäi detsembri alguses suuremat elevust tekitanud rebassidrik, keda käis Haapsalus vaatamas sadakond bongarit kogu Euroopast. Senine Eesti aastarekord 267 liiki, mis pärines 2009. aastast, sai ületatud 9 liigiga. Eelmise rekordi ületas veel ka Mariliis Märtson, kes vaatles aastaga 270 liiki ning aastarekordite edetabelisse lisandus 2012. aastal kokku lausa 4 kõvemat tulemust.
 
Kalendriaasta jooksul Eestis vaadeldud liikide edetabel:
276 (2012) Margus Ots
270 (2012) Mariliis Märtson
267 (2009) Uku Paal
262 (2002) Margus Ots
260 (2012) Uku Paal
259 (2001) Sampsa Cairenius
257 (2011) Mariliis Märtson
256 (2012) Tarvo Valker
255 (2001) Timo Pettay
 
Aga, kui palju liike 2012. aastal üldse Eestis nähti, s.t. kui kõva tulemuse oleks ideaalsel juhul võinud saada? Kui ma ise vaatlesin 276 liiki, siis lisaks nähti aasta jooksul veel vähemalt 16 linnuliiki, kellele kahjuks mina otsa ei sattunud. Seega kohati 2012. aastal Eestis kokku vähemalt 292 linnuliiki. Ei hakka siinkohal enda poolt vaadeldud liikide kohta kommentaare lisama, neid näeb vaadeldud liikide lehel olevas süstemaatilises nimekirjas. Küll aga käiks läbi need 16 liiki, kes mul nägemata jäid:
1) Madukotkast kohati 2012. aastal Eestis kokku 4 korda, kahjuks mitte ühtegi territoriaalset lindu ei leitud. Staiasin päris mitu päeva madukotka kunagiste elupaikade piirkonnas Lääne- ja Põhja-Eestis, aga see liik jäi kahjuks nägemata.
2) Roosterind-tüll, vaid 1 vaatlus 2012. aastal, ühte isendit nähti 29. septembril Läänemaal Põgaris. Kahjuks polnud lind bongatav.
3) Kiripugu-rüdi nähti 2012. aastal Eestis lausa 2 korda: 16. mail Sõrve säärel 2 isendit ja 1. septembril Saaremaal Rahustes 1 isend. Kahjuks jäid mõlemal korral bongarid hiljaks. Ise käisin Rahuste lindu otsimas, aga polnud õnne.
4) Laisaba-änni nähti 2012. aastal Eestis 3 korda. Kahjuks pole rändavad linnud bongatavad. Lämmijärvel Laaksaare sadamas nähtud lindu käisin küll otsimas, aga jäin 45 minutit hiljaks.
5) Karbuskajakat nähti 2012. aastal Eestis 2 korda: 19. augustil Saaremaal Undva ninal ja 21.-25. novembril Haapsalus. Üritasin Haapsalu lindu küll bongata, aga kahjuks jäin sellest elukast siiski ilma.
6) Koldjalg-hõbekajaka määramine on üks suur peavalu. HK kõlbulikke vaatlusi (korralike tõestusmaterjalidega) oli 2012. aastal Eestis vähemalt 6. Osalt ka segasevõitu info liikumise tõttu on see “liik” mul Eestis endiselt nägemata.
7) Kaljukajakat nähti 2012. aastal Eestis 2 korda: 27. oktoobril Kihnu saarel ja 6. novembril Hiiumaal Tahkunas. Käisin ise selle liigi jaoks parimal ajal Põõsaspea neemel staiamas, aga kaljukajakale pihta ei saanud.
8) Habekakku kohati linnuharulduste komisjoni andmetel 2012. aastal Eestis vähemalt 3 korda (kõik kevadtalvised teated). Lisaks võib oletada selle eluka pesitsemistki Eestis, aga vaatleja, kes on suve jooksul tehtud pilte veebi täis riputanud, keeldub isegi Keskkonnaametile infot andmast, ehkki tegemist on I-kaitsekategooria liigiga. Viimase 120 aasta jooksul on habekaku pesitsemine Eestis vaid korra tõestamist leidnud (2009.a Ida-Virumaal). Kurb, et oluline info kaduma läheb. Miks vaatleja infot anda ei taha? Sellele mõistlikku seletust ei oska pakkuda. Ehk polegi pildid Eestis tehtud? Ehk on pildistamas käidud mõnel kaitsealal keelatud ajal ja kohas?
Ise käisin Virumaa metsades päris palju ringi, aga habekakule otsa ei sattunud. Ega see nii lihtne polegi. See elukas on ikkagi ju haruldus. Olen 10 aastat parimates kohtades silmad lahti ringi käinud ja seni olen talle kokku vaid 3 korda peale sattunud. Seega, igal aastal leidmine ei õnnestugi.
9) Siniraag on pesitsejana Eestist kadunud ja 2012. aastal nähti teda vaid korra 19. mail Kabli linnujaamas. Ise käisin suve jooksul mitu korda kõik viimaste aastate territooriumid läbi, aga sinilinnust polnud jälgegi.
10) Välja-väikelõokest nähti 2012. aastal Eestis lausa kolmel korral (2 korda Kihnu saarel ja korra Ruhnu saarel), mis on rekordiliselt palju. Varem oli seda liiki meil üldse vaid 6 korda nähtud. Kahjuks polnud linnud bongatavad.
11) Roostepääsukest nähti 14. mail Kabli linnujaamas läbirändel. Tegemist on Eesti 3. vaatlusega. Kahjuks polnud lind bongatav.
12) Kuld-lehelindu nähti 2012. aastal Eestis vaid korra – 10. oktoobril Kihnu saarel. Olin ise parimal ajal ja parimas kohas – Sõrve säärel – linde rõngastamas, aga see liik kahjuks võrku ei sattunud.
13) Lääne-pöialpoissi nähti 2012.aastal Eestis vaid korra – 25. septembril rõngastati 1 isend Kabli linnujaamas. Kahjuks olin ise sel ajal Lämmijärve ääres Mehikoormas rännet jälgimas.
14) Kõnnuõgija, keda varem on Eestis vaid korra nähtud, sattus 2012. aastal Eesti birderite vaatevälja lausa kahel korral: 29. aprillil Saaremaal Sõrve säärel ja 3. novembril Hiiumaal Haldil. Kuna esimene isend kuulus alamliiki phoenicuroides ja teine alamliiki isabellinus ning suure tõenäosusega eristatakse need alamliigid omaette liikideks, siis võib tulevikus Eesti liiginimekiri siit lausa uue liigi saada. Kahjuks kadusid linnud nii kiiresti, et bongama keegi ei jõudnudki.
15) Mustlauk-õgijat nähti 2012.aastal Eestis 2 korda: 20. mail Vormsi saarel ja 23. mail Valguta poldril. Viimast üritasin ka bongata, aga tulutult.
16) Punapea-tsiitsitaja eksis 8. juulil 2012 Saaremaale Sõrve säärele (esmasleid Eestis). Kahjuks järgmisel hommikul teda enam ei leidnud.
 
Aga oli ka päris mitu liiki, keda 2012. aastal Eestis ei nähtudki, ehkki oleks eeldanud, et mõni ikka üles leitakse:
1) Lumehane kohta tuli küll 2 teadet ja käisin neid ka bongamas, aga mõlemad osutusid hübriidideks – üks valgepõsk-laglega ja teine kanada laglega. Igal aastal seda liiki meil ei leita, aga 2011.a mitmete vaatluste põhjal oleks lootnud teda ikka näha.
2) Pikksaba-änn on meil haruldane läbirändaja, aga viimastel aastatel on teda ikka regulaarselt nähtud. Siiski ühtegi teadet ei tulnud.
3) Habeviires on Kagu-Eesti poldritel viimastel aastatel regulaarseks külaliseks muutnud, aga üllatuslikult 2012. aastal teda ei nähtudki.
4) Niidukiuru kohatakse meil sügisrändel ja arvestades sügisesi rändeloendusprojekte, oleks eeldanud lausa mitut vaatlust, aga ei nähtud kordagi.
5) Vööt-käbilind 2012. aastal kusagil kellelegi silma ei hakanud. Tegelikult oli üldse väga halb käbilindude aasta.
6) Põhjatsiistitajat oleks küll kusagilt rändevaatluskohast oodanud, aga liigini määratud leide Eestist ei tulnudki.
 
Mida möödunud aasta kohta üldse arvata? Leiti palju haruldusi ja eksikülalisi. Aasta jooksul Eestis kokku registreeritud 292 linnuliiki on kindlasti läbi aegade parim tulemus. Varem on parimate aastate kogusumma ehk umbes 280-285 kanti jäänud. Heale tulemusele aitas kaasa mitmete rändevaatlusprojektide läbiviimine (Kihnu, Kabli, Mehikoorma), ka üldine vaatlusaktiivsus on viimastel aastatel selgelt kasvanud. Ja muidugi oli ilmselt lihtsalt hea aasta, sest kuidas muidu nii palju kõvasid rarisidüles leiti.
 
Mulle endale jääb 2012. aasta meelde mõnusate linnuretkede aastana, Karksi pelikani aastana, Mehikoorma metsvindi rändemöllu aastana, tulutu siniraa otsimise aastana, segaste bongamiste aastana, Pikla väikehüübi aastana, Sõrve sääre sinisaba aastana, linnuralli Estonian Open võiduaastana, männileevikeste invasiooniaastana, lõpuks ära nähtud vööt-lehelinnu aastana, Sõrve säärel rõngastamise aastana, Haapsalu rebassidriku aastana, Kihnu ruskerästa aastana ja muidugi uue aastarekordi aastana ning veel vähemalt ühe põneva sündmuse aastana, mis kohe meelde ei tule. Väga suur tänu kõigile retkekaaslastele ja muidu kaasalööjatele, kes kogu aasta jooksul nõu ja jõuga abiks olid. Eriline tänu kuulub aga Hannes Margussonile, kes linnuvaatleja veebilehe valmis tegi ja töös hoidis. Suur tänu.
 
Kuna õige sageli küsitakse, siis lõpetuseks olgu välja üteldud ka retkedele kulunud aeg ja kilomeetrid. Kogu aasta jooksul kogunes retketunde 1697, jalgsi retkekilomeetreid 1198 ja sõidukilomeetreid 49711. See viimane number võib paljusid Big Year’i kavandajaid ära hirmutada, aga olge rahulikud, nii hull see asi ka nüüd pole. Tegelikult oleks uus aastarekord ka umbes poole vähemate sõidukilomeetritega tulnud, aga aasta jooksul sai väga palju lihtsalt mööda Eestit ringi sõidetud ja uusi kohti avastatud ning ka mitmetes seireprojektides üle Eesti osaletud. Siit need kilomeetrid kokku tulidki.
 
Mis edasi saab? Uut Big Year’i tegema ei torma. Uue aasta esimeseks ja 1. jaanuari ainsaks liigiks jäi mul koduaknast nähtud koduvarblane. Eelmise aasta tegemistest tuleb ühel hetkel ilmselt ka üks kobedam kokkuvõte. Loodetavasti võtab keegi teine uue aastarekordi tegemise taas ette. Oleks kurb, kui minu tulemus pikaks ajaks püsima jääb. Iga aastaga peaks rekordi tegemine lihtsamaks muutuma. Vaatlejaid on rohkem ja rohkem rarisid leitakse üles ning tänu Rariliinile liigub ka info kiiresti vaatlejateni. Jõudu ja edu kõigile rekordiüritajatele.

Weiterlesen

Tallinnukaamera - sinitihane

$
0
0
Veebikaamera pildi salvestas Airras, LK foorumist
 
 
Sinitihane       Parus caeruleus
 
Kaalu on sinitihastel pea poole vähem, kui meie suurimatel rasvatihastel ehk siis veidi üle kümne grammi ning pikkustki tolli jagu vähem. Taimtoidulised ollakse vaid talvisel ajal, aga toidumajadest leiab ju rasvapalle, kusagil pakutakse kindlasti „tihasekellas“ rasva-kaerahelveste segu või on mõnes majas seapekki. Nimetatute kallal toimetatakse meeleldi.
 
Hommikuvirgad sinitihased ilmuvad välja, kui esimesed rasvatihased on toidumaja külastanud, siis saabub ümbritseva suhtes ettevaatlikemate ning veidi arglikumate, aga käbedamate sinitihaste järjekord. Napsatakse kiirelt seemne ja läinud linnuke ongi.
 
Meil talvituvad enamalt jaolt täiskasvanud vanalinnud ehk juba pesitsenud sinitihaste paar koos (kui neil on õnnestunud „kõiki ohte“ vältida) ja neil on sarnane sulestik. Väikeste sinitihaste ümar pea oleks nagu keha küljes ehk kaela nagu polekski ning kollasel rinnal ei näe me rasvatihastelt tuttavat musta vööti vaid tumedamat triibukest. Taevasinist lagipead ümbritseb valge peapael, isaslinnud turritavad vahel pealae oma siniseid sulgi (vaata Arne alumist pilti), põsed on säravvalged. Silmi, väikese noka ümbrust ning lõuaalust katab kitsas mustjas „mask“, mille kuklatagune osa on tumesinine nagu ka kuklal laienev krae. Seljasulestik küütleb rohekalt, tiivad ja saba aga sinakalt. Tiival valge joon - sarnaselt rasvatihastele. Väikesed jalad on hallikassinised…
 
Kohmakas ja pikk seletus, aga jutustada oleks veel ja veel. Kasvõi seda, et silmi kattev „must“ mask asendab sinitihastel päikeseprille, aga midagi peab jätma ka järgmistesse aastatesse.
 
Vajadusel on pisikesed sinitihased riiakad, et toidulaual koht välja võidelda ning väikest, teravat nokka ja küüniseid mõistavad suuremad, aga aeglasemad linnud peljata küll.
 
Suvel ilmavalgust näinud noorlinnud on rännukihk viinud Kesk- või Lääne - Euroopasse. Talvine arvukus on hinnanguliselt suurem, kui sada viiskümmend tuhat isendit, aga oma panuse Talilinnuloendusse saate veel homme anda. Ilm tundub juba veidi pehmem olevat või oleme me juba talvega harjunud?
 
Sinitihaste vaatlused: LINK
 
Foto: Arne Ader
 
Sinitihane

Weiterlesen


Viewing all 15 articles
Browse latest View live